Lapsi sünnib rohkem, aga vaja on veel rohkem

Positiivne sisseränne kindlasti rõõmustab paljusid, kuid arvestada tuleb sellega, et kuniks sündimus jääb alla 2,1 lapse naise kohta, ei ole rahvastik jätkusuutlik ja vananemine jätkub. Praegu on näha väikest sündimuse tõusu, kuna aktiivsesse sünnitusikka on jõudnud laulva revolutsiooni suured põlvkonnad, kuid samas sünnitusealiste naiste arv ikkagi väheneb 1990ndate väikeste sünnipõlvkondade tõttu. Kui nendes tingimustes sündide koguarv kasvab, võib järeldada, et laste arv naise kohta on samuti kasvamas ja seda kasvu peab toetama.

Rahvaarvu kasvu kommenteerides on raske metoodikast mitte rääkida, kuid peategelaseks on ka metoodikaga koos siiski tegelikud sündmused. Statistikaameti rahvastikustatistikas toimus sel aastal mitu olulist metoodilist muudatust. Üheks on püsielanike arvutamise muutus ja teiseks rahvastikuregistri elukoha kasutamine inimeste elukoha määramisel.

See metoodiline üleminek raskendab varasemate trendide analüüsimist, kuid oli vajalik, kuna muutuvas maailmas tuleb kiiremini kohaneda muutuste kajastamisega. See ei tähenda, et vana metoodika ei olnud sobilik. See lihtsalt ei olnud sobilik nüüd, neli aastat peale rahvaloendust.

Uus metoodika võimaldab otsustada inimeste Eestis viibimist tema tegeliku seotuse alusel Eestiga registrite andmetele tuginedes. Registripõhine info annab meile teada, kas inimene tegutseb Eestis, aga väita kindlalt, et ta ei ole samal ajal aktiivne ka mõnes teises riigis, me ei saa. Võib-olla pole see ka oluline, sest tahame ju teada, kes on need, kes siin Eestis toimetavad ja mitmes riigis elavate inimeste uurimine on eraldi uurimisteema.

Kui võtta lähteaastaks 2012, mil rahvaloendusega sai rahvastiku tegelik seis üsna hästi kontrollitud, on praeguseks rahvaarv uue metoodika alusel langenud nelja aastaga umbes 9000 inimese võrra. Arvutades langust samal perioodil, võttes aluseks vana metoodika järgi arvutatud esialgse rahvaarvu seisuga 1. jaanuar 2016, oleks languse suuruseks 13 000.

Muutunud metoodika tingimustes näeme, et rahvaarv on tegelikult vähenenud aeglasemalt ja suur muutus on see, et 2015. aasta jooksul on esmakordselt rändesaldo kompenseerinud negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvastiku vähenemise. Praegust statistikat analüüsides saame järeldada, et tegelikult on sisseränne Eestisse ka varasematel aastatel olnud suurem ja saabunud on rohkem Euroopa Liidu kodanikke. Ilmselt on nende hulgas olnud ka Eesti rahvusest inimesi, kes on tagasi tulnud, kuid kelle liikumisi ei ole rahvastikuregister kajastanud sel lihtsal põhjusel, et nad ei ole ennast välja registreerinud.